Buses

Ikarus Lux ehk 55-14

Kui kõikide mugavustega algne Ikarus 55 oli oma aja ära elanud, siis tulid 60-ndate keskel meie rahva sõidutamiseks sarnase kerega kuid sisu osas juba modifitseeritud ja ühes suunas vaatavate reisijate istmetega bussid Ikarus Lux. 30 istekohta olid üsna puise moega ja rahvas küsis õigustatult, et kust otsast see buss siis luks on. Kust otsast-kust otsast, küljepeale on ju kirjutatud Ikarus Lux, järelikult on luks.

Ikarus 55-52

1965, see on aasta, mil keegi saagis vineerist kitarri välja ja ajakirjas Siluett näidati emantsipeerunud iseseisvaid naisi. Peaaegu, et ainus ilus asi, mis sel aastal juhtus, oli see, et Ungaris väljus tehasest Ikarus 55-52. Kui mõni buss on maailmas ilus buss, siis see on kindlasti just see Ikarus. Kõnealune isend on oma esimeses elus sõitnud mööda Saksa Rahvavabariigi uhkeid autobahne ja vedanud sinise kaelarätiga pioneere. Bussi stiilses salongis on üle 40 istekoha ja 4 lauda.

Volvo SKV Katrineholm

Kui Tommi ja Annika läksid Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimitütar Pikksukale Segasumma suvilasse külla, siis nad sõitsid sinna just selle 1962. aastal Volvo raamile ehitatud SKV Katrineholmi linnalähiliini bussiga. Kuulsaid inimesi on selles bussis sõitnud veelgi, sest seal on lisaks bussijuhile, konduktorile ja postiljonile 43 istekohta.

Ikarus 255

Kui Ungari leiutaja Ernõ Rubik 1974. aastal oma rubiku kuubiku leiutas, istus ta arvatavasti Ikarus 255 tagumisel istmel ja lõdvestas ennast mootori vibratsiooni saatel. Meie 1979. aastal Magyari tehase väravast välja veerenud selle hetke maailma kõige kandilisem buss Ikarus 255 ei kandnud just ilma asjata hüüdnime "Akvaarium". Bussi 36 reisijat näevad nii maailma, kui saavad näidata ka ennast maailmale.

Mercedes Benz O303

45 istekohaga Mercedes Benz O303 tundub tänapäeval täiesti tavaline buss. Kuid kujutage ette aastat 1984 õpilasmalevas, kokkupandavat jalgratast ja Tartu botaseid ning kusagil sõidavad ringi saksa turistid, kellel on ainuüksi kumerate klaasidega bussis kaks värviteleviisorit, kraanikausiga wc, külmkapp, kohviaparaat ja konditsioneer. Valida jääb kas nutt või jõuetu viha.

Setra S6

S6 oli 50.-ndate bussiehituses sama innovaatiline nagu isesõitev elektriauto tänapäeval. Ulmekirjanikud ei pidanud seda millekski, sest nad olid S6'te juba teistel planeetidel sõitmas näinud ja tööinimesed ei tahtnud sellega sõita, sest ufod said lugeda nende mõtteid otse läbi klaasist katuse. Inimesed olid juba tollal enesekriitilised ja lasid selles bussis sõita keskmisest ilusamatel, sest sama palju nägi ilmarahvas bussi sisse kui reisijad bussist välja. Sõita oli selles bussis sama mugav nagu VW põrnikas.

Setra S80

1976. aastal ilmavalgust näinud Setra S80 oli ikka äss buss omal ajal, selline buss, kuhu igat üht sisse ei lastud. Lihtsam on öelda, et vist ei mahtunud ka, sest tegu oli moodsa ja suurte pakettakendega Setra bussiseeria kõige väiksema pereliikmega. Kui kõige suuremasse Setrasse mahtus ligi 60 inimest, siis meie pisikesse, kuid ometigi armsasse Saksa bussi mahub 30 inimest mugavasti mõnulema.

RAF 2203 "Latvija"

Lätlased on andnud meile mitu head asja - Jurmala laulufestivali ja väikese bussi, millega sinna sõita. Enne RAF "Latvijat" olid meil ainult taksod ja bussid, peale Jelgava inseneride hiilgavat ideed, panna kaks asja kokku ja valmistada 11 kohalisi marsruuttaksosid, muutus elu meie maal pöördeliselt. Kujutleda vaid - isegi arstid ei pidanud enam patsiente limusiinide pagaažnikutesse toppima või veoautode kastis sõidutama. Meie lätlasest sõber on sündinud aastal 1986.

TA 6-1

Kui mõnel inimesel on ainult kaks elu, siis sellel bussil on olnud võimalus oma elu jooksul sündida lausa neli korda. Iga uuesti sünd on andnud midagi juurde, mis on tänaseks päevaks andnud bussile mudeli nime TA 6-1.

ZIS 127

Kui isake Stalin oli rahva keelel ja meelel, siis kandis ka nõukogude esimene linnade vaheline kiirbuss ZIS 127 oma nina peal suure juhi nime - Zavod Imeni Stalina. Loomulikult oleme me harjunud tänapäeval kiirete ja mugavate bussidega, kuid 1956. aastal valminud uhke liinibussi taustsüsteemi paremaks aimamiseks on hea teada, et veel aasta varem sõideti veoautode kastis, present tuule käes plaksumas.

GAZ 24-17 Volga

Vana aja inimesed mäletavad ikka, et kui vastu tuleb must Volga, siis see tähendab, et Käbin sõidab Keila-Joale ja kui näed sõitmas kollast Volgat, siis see on enesestmõistetavalt takso ja viska julgelt käpp püsti. Kui esiklaasi nurgas särab pisike roheline tuluke, siis on takso vaba ja seda võib julgesti peatada. Enesele tuleb muidugi aru anda, et raha peab ka ikka inimesel olema, kes söandab takso peatada. Seepärast ei ole mõtet oma õpilaspiletiga vehkida taksojuhi nina all ja suure rahvamajanduse ühistranspordi sektori kollast kiisut õrritada.

Carrus 602 Star

See buss on kõige bussim buss maailmas ehk enamus inimesi üldse ei teagi, et tegu on bussiga. Enamus põhjamaades sõitvatest bussidest on Carrused. Need ei lähe kunagi katki, sest on Volvo või Scania baasile ehitatud, roostevabast metallist kere ei roosteta. Ükski normaalne inimene ei ole kunagi kuulnud midagi bussist Carrus, küll aga on kõik nendega sõitnud. Et meie Carrus ennast kõrvale jäetuna ei tunneks, edutasime selle tubli töölooma ka meie ajatute busside säravasse kolonni.

Volvo B14 Autokori

Aastal 1938 oli meie planeet juba inimeste poolt asustatud ja kuna inimestel on hirmus vajadus omavahel suhelda, siis on sobivaimaks suhtluskeskonnaks ikkagi üks vana roheline buss. Hobused kappasid teedel täiesti kontrollimatult edasi-tagasi ja vahel jäid lausa keset teed seisma suvalises kohas, bussid aga sõitsid korraliku sõiduplaani alusel ja tõid meie maale usaldusväärse ühistranspordi.